vabandused, ettekäänded

tõusen hommikul kl 5.45, et jõuda teha voodijoogat, pesta hambad, käia dušši all, seada end korda, riietuda, äratada lapsed, valmistada ja süüa hommikusöök, sõita tööle, kirjutada, teha tööd, suhelda ja juhendada, ennast treenida, käia lõunat söömas, teha veel tööd, helistada lastele ja abikaasale, minna poodi, sõita koju, lastega õppida, koristada köök (mu fantastiline abikaasa teeb reeglina õhtusöögi!), lugeda, teha oma õhtused protseduurid ja minna magama. meil kõigil on kiire, meil kõigil on palju toimetusi, me kõik saame hakkama kui seda soovime. vabanduste otsimine, tegevuste edasilükkamine, ettekäänded ja laiskus väsitavad meid rohkem kui ükski “teen ära” otsus ja selle ellu viimine. väsimus ja tülpimus iseendast sillutab laia teed haiguseni. tee haiguse juurest ära on reeglina kitsas. valik on meie teha.

ma imestan ikka jätkuvalt, kuidas inimesed oma tervise või füüsilise vormi üle kurdavad aga ise midagi ette ei võta. ise ettevõtmine tähendab muidugi esmalt õue värske õhu kätte minekut, piisavat vedeliku tarbimist ja normaalset sööki liialdusteta ühes või teises tarbitavas aines. aga järgmine faas sellest on asja tundva treeneri või õpetaja poole pöördumine, koostöö alustamine ja jätkamine, endasse ja oma õpetajasse uskumine, pidev enese armastamise kaudu eneseusu suurendamine ja vastupidi.

kui palju ma oma viimase 12 Pilatese harrastamise ja 6 Pilatese stuudio pidamise aasta jooksul olen kuulnud, et “Pilates on kallis lõbu, see pole minu jaoks”, “Mul ei ole aga!”, “Mul pole sellist raha, seda saavad endale ainult rikkad lubada”, “Oleks mul nii palju raha!”, “Oleks mul piisavalt aega!”? võiks öelda, et pigem sageli kui harva kuulen ma inimesi nii ütlemas. Minagi pole raha ja aja poolest rikas. aga ma olen viimased 12 aastat Pilatest teinud. ja ma tunnen ennast rikkana, sest Pilatese tegemine iseenesest on mulle andnud tunde, et mul on midagi – ma ise. ka mina võtan tunde, reisin selleks, et maailma tipptasemel Pilatese õpetajatel oma keha treenida lasta, teen ise trenni, et oma keha pidevalt vormis hoida, ennast ise igapäevaselt paremini tunnetada, läbi intelligentse treeningu oma meeltele ja vaimule naudingut pakkuda. ma olen pidevalt ja pigem regulaarselt Pilatest teinud ja tean, et vähemalt kaks korda nädalas Joe harjutusi tehes saab mu keha fantastilise enesetunde.

Joseph Pilates ütles: “Teach the body, the mind follows”/”Õpeta keha, meel järgib teda”. ma kogen seda igapäevaselt, kuidas nii vaim kui kõik meeled avanevad samm-sammult, ma olen erksam ja rahulikum kui kunagi varem oma elus, ma tunnen end noorena, mul on eesmärgid, ma näen oma tulevikku ka 95 aastasena seda mingilgi moel pelgamata, pigem põnevusega oodates. ma armastan Pilatest, seda treeningsüsteemi, mille lõi Joseph Pilates ja mida tema õpilased nii pühendunult edasi on andnud, et meil kõigil on täna võimalus selle abil iseendale palju head teha. me oleme õnnelikud kui me oleme korras.

seekord polegi vaatamiseks harjutuste pilte jagada. treeningu hetkel keskendun ma treenimisele, et seda täielikult nautida ega pühendu pildistamise organiseerimisele. treeningute vahepeal õpetajatega suheldes on nad alati valmis foto jaoks naeratama. 🙂 Olen piltidel koos Clare Dumphyga, Jennifer O’Maraga, Brett Howardiga, Peter Fiascaga, Cary Reaganiga, David Freemaniga ja oma uue Pilatese sõbra Saraga. Pildid on tehtud viimasel reisil Floridasse Orlandosse, kus toimus U.S.P.A. esimene sümpoosium ja võtsin ka nende õpetajate individuaaltunde.

Pärnu mnt 27, 10141 Tallinn
+372 5887 7301
pilates@kaisamarran.com