keha, meel, õnnetunne
keha on vorm, mida me näeme. igaüks näeb ise oma keha neid osi, mida silmad ulatuvad vaatama otse, ja suuremat pilti peegli kaudu. teised näevad meie keha, millise me selleks hetkeks nende ette toome. iga vaataja vaatab omast vaatenurgast. me ise loome oma keha. ja kui me ennast peeglist ei vaata, siis loome ennast selliseks, milliseks sisetunne suunab. kui oled saanud endasse oma iidoli poolt usu, et inimene peab olema teatud välimusega, siis peeglisse vaatamatagi lood endale tema sarnast välimust. ja kui veel peeglisse vaatad, siis muudadki ennast oma enda sisemise mina puudumisel iidoli moodi. ja mitte ainult välimust ei loo me sellisel moel. nii areneb ka sisemine pilt endast – olen kõhn, olen paks, olen ilus, olen inetu. need on hinnangud, mis kujunevad teiste arvamustest ja kommentaaridest, enamasti juba lapsepõlves.
konflikt tekib sellest, et vaid sisemist ilu otsivad inimesed ei vaata eriti peeglisse, sest neile ju väline ilu ei loe. aga inimesed hindavad siiski tasakaalus isiksusi rohkem. seega võid sa olla tark mis kole, aga õnnetu, sest osa loomulikku ilu on sinus arendamata, keha on unarusse jäänud, oled füüsiliselt laisk ega suudagi ennast virgana kujutleda. mugavus on tapnud algatusvõime liikumiseks.
liigselt peeglisse vaatajad unustavad sisemise ilu, nad on küllastunud välimusega ning näitavad juba kaugelt, et nendega pole sisuliseks vestluseks palju lootust.
sestap meeldivad mulle küll need inimesed, kes nii sisu kui vormi oluliseks peavad. kuna need mõlemad meile antud on, siis mõlema arndamine toob inimkonnas eksisteerides ka edu. edu selle parimas, eluterveimas tähenduses. emotsionaalne, füüsiline ja vaimne tasakaal kohtuvad sinu sees, sa teadvustad neid kõiki ja sellest areneb õnnetunne.
+372 5887 7301
pilates@kaisamarran.com
