Hirm tekitab pingeid, mida sul vaja ei ole.
Ei taha millegipärast trenni teha? Ei viitsi? Ei suuda? Ei saa? Miski häirib, aga mis, ei oska öelda. Vabanduste ütlemine endale ja teistele on paljude jaoks lihtsam, kui liikumismõtte realiseerimine. Kahju.
Ehk tunned hirmu? Hirmutamine on ühiskonna/alluvate/kaaslaste kontrolli all hoidmise meetod. Kelle kontrollile sa allud?
Mille ees sa hirmu tunned?
Variandid:
1) ma ei saa hakkama, sest mul pole piisavalt jõudu, kiirust ja/või painduvust;
2) keegi ütles mulle kunagi, et minust küll sportlast ei saa ja ma usun siiani, et igasugune liikumine on sport, ka selline, mis mulle kasulik oleks;
3) kuna ma ujuda kardan ja jooksmisest jalad valutama hakkavad, siis ei tule mulle pähegi, et on veel palju teisi liikumisviise, mis mulle isegi meeldida võivad;
4) kui ma kohe hästi ei tee, siis pole mõtet proovima hakatagi, ja hästi ei oska ma niikuinii;
5) ilma treenerita ei soovitata liikumist alustada ja treeneri jaoks ei ole mul raha;
6) kõik muud paljud põhjused, mida võib leiduda…
Need kõik on hirmud millegi ees. Et hirm tekitab pingeid, siis tuleb suuta end vabaks lasta ja asuda hirmuseinale vastu astuma, sellesse üha suuremat auku uuristades. Pole vaja kohe läbi müüri rammida, saad haiget. Rahulikult on mõnusam, omas tempos, jalg jala ette. Käimine on ka liikumine ja alustuseks kodutänavatel väike tutvumistiir teha on igati sobilik. 😉
Mindagu siis kõndima, see ka liikumine, pealegi veel väga funktsionaalne. Kõht sisse, selg sirgu, jalad kõhu alt välja ja varsti loed juba kilomeetreid ning oled kõik naabruskonna külad läbi kõndinud, võib-olla mõne hea mõttegi mõelda jõudnud.
Hirm, mine eest, kui ei taha, et ma sulle peale astun, ma hakkan tulema!
+372 5887 7301
pilates@kaisamarran.com
