lõhestumine, kaos, areng
Olen nõus selle ammugi õpitud tarkusega, et enne pane hapnikumask hädaolukorras pähe iseendale ja seejärel kaaslasele. Kui hapnikumask peas, saad kaaslast aidata, kui oled hädas, või veel hullem surnud, ei saa sinult abi mitte keegi. Veel tean, et uppuja ei sahmi vees kõva häälega karjudes, ta säästab oma energiat pinnal püsimiseks ja hapniku saamiseks, kui oskab, ujub aegamööda kalda poole. Mulle tundub, et mõnigi tahab teistele enne hapnikumaski pähe suruda ja vaikse hulpijaga kontakti võtmise jätab pigem tundmatutele teistele. Ujumisoskus võib meid uppumissurmast päästa, kuid vahel vajame abistavat kätt, et viimane pingutus kellegagi ühise hingamise annaks. Ma vaatan meie ühiskonda, Eesti väikest armsat maad ja inimesi ning kirjutan, sest mul on arvamus.
Ei pea olema geenius, et saada aru protsesside normaalsest toimimisest. Kui miski on kestnud ja kestnud, näiteks stabiilne töökoht, turvaline abielu tervikliku perekonnaga, kindlas suunas liikuv ühiskond, rahu ja vaikus hinges, siis ühel päeval hakkab vaikselt täitunud kinnine paak lõhenema. Inimene on energiakogum, inimene on liikuv, inimene on muutumises, muutumine peab leidma väljundi. Surve all pudel lööb korgi maha, lühises elektrijuhtmed löövad korgid välja, pinges inimene plahvatab emotsionaalselt. Kui väljundit isiksusekeskselt ei teki, st lapsel jääb trennis või muusikatunnis käimata, emal jääb töö ja kodu kõrvalt käsitöögrupis või tantsutunnis osalemata, isal pole pere ja töökohustuste kõrvalt teiste sookaaslaste seltsis mahti oma testosterooni-voolu kossu-trennis, jooksurajal, majaehitusel rakendada, siis pinge koguneb ja süüteaine kuhjub. Positiivse laenguga, lõhestumata koostegemine saab sündida ainult rahuldatud indiviidide ühistöös. Lase pinge aegamööda välja, et see plahvatamiseni ei koguneks.
Inimesed loovad endale koosmeeles elamiseks ühiskonna, mille suures mudelis on väikesed, personaalsemad üksused. Iga inimene omas ja suures ühiskonnas on eraldiseisev, teistega ühenduses olev energiakogum. Igal inimesel on oma arvamus, tõekspidamised, elamistavad, mille rakendamiseks otsitakse kaaslane, kellega luuakse miniühiskond – pere. Kui loodud peres pole keegi toimuvaga rahul ja tema energia ei saa voolata, kusagil on lühis, siis ta soovib seda väljendada, energia liikuma panna. Kui energia oma pere sees ja lähemate sõprade seltskonnas ei voola, rahuldust on vaja otsida kaugemalt, siis kandub inimese isiklik lugu suurde ühiskonda. Viimaste nädalate jooksul oleme näinud sedavõrd paljude isiklike lugude esitamist ühiskonna teatrilaval, et vajame nüüd etendusest veidi puhkust. Ma isiklikult tunnen, et olen täna pärast valimiskampaaniaid palju motiveeritum tegelema iseendaga, et minu personaalsed jamad teiste ette paiskamata jääksid, ühiskonna liikmena oma panuse võimalikult tsiviliseeritult anda saaksin. Ma arvan, et mul pole vajadust kellegi peale vihastada, kui tunnen selja taga ja enda ümber pere ja sõprade toetust. Kui aga olen parasjagu õrnas kohas, ei pea seda ühiskonda välja valama minema, oma probleemidele valimiskasti juures lahendust otsima. Anneli Pillega eelmisel nädalal järjekordset Pilatese-vestlust tehes tajusin taas selgelt, kui oluline on isiklik areng, vägivallatu vihakõneta suhtlus ja ühiskonnas kohalolek tervislikul isiklikul tasandil. Ma tunnen üha selgemalt, et Pilatese-õpetaja ja refleksoloogi töö, mida teen on tänases Eesti super-vajalik, sest aitab inimestel tervem ja tugevam olla, nii kehaliselt kui vaimselt. Liikumine ja isiklik areng pole isekas ja ülbe, vastupidi, see loob parema aluse grupis rahumeelselt tegutsemiseks ja oma panuse andmiseks.
Kui ühiskond on juba piisavalt kaua turvaliselt arenenud, sõdade, kuritegevuse ja suure kaoseta, siis pole ühist vaenlast, kelle vastu astuda. Loogiline. Ma tean veel ka sellist tõde, et sõja vältimiseks on parim moodus selleks valmistumine. Seda tarkade riikide valitsused teevadki. Mängi malet, siis saad aru, kui olulised on strateegiad, muidu tuleb kiire kaotus või pikk vaevaline lahing. Kaua kestev malepartii näitab muidugi vastaste võrdsust ja nutikas on rõõmustada, et su ümber on targad inimesed. Kuid eks ole mõistlik oma oskusi teistegi tarkadega võrrelda, teadmaks, kas on vajalik oma ettevalmistust, keskendumisoskust, tähelepanu jaotamise suutlikkust ja rahulik püsimise võimet edasi arendada. Täiskasvanulikke suhtlemisoskusi omamata tekib äge reaktsioon, purskub kogunenud emotsioon, mis võib lõhkuda sind ennast ja teisi. Vihastades püsti karata ja malelaud ümber tõugata pole lahendus, üldse mitte. Kes sinuga niimoodi käitudes hiljem mängida tahaks? Seesmiselt rahutuna on võimalik vaenlane välja mõelda, luua oma ellu see miski puuduv, mis esialgu elevust ja tegutsemistahet tekitab, hiljem, soovitut saavutamata, solvumise pärast võitlusesse ajab, süüdlasi ja võitluskaaslasi paneb otsima.
Minu arvates on solvunult räusates ja ähvarduste saatel ühiskondliku malelaua ümber lükkamine lapsik, peresiseseid konflikte peegeldav rumal käitumine. Rahulik teiste kuulamine, iseenda isikliku arenguga tegelemine, suhtlusoskuse lihvimine viivad kaugemale, õpetavad alajaamas õiget süsteemi ehitama, et võimalikult väheste lühistega võimalikult pidevalt valgust ja soojust jaguks.
Mul on veel üks teada tõde, mida siinkohal jagada tahan. Inimese isiklikud protsessid elus kulgevad just nii vaevaliselt kui pikk ja raske on olnud tema ilmaletulek. Emad, vaadake oma lapsi selle pilguga ja uskuge, see aitab teil neid paremini mõista. Mõne kaose kestmist tuleb vanematel ja kogenumatel lihtsalt rahulikult kõrvalt vaadata ja kannataja arengusse minekut oodata.
Edu sulle oma enese “mina” arendamisel!
+372 5887 7301
pilates@kaisamarran.com