Elu
SÜGISRETRIIT 17.-19.oktoobril Pühalis
Pilatese fänn, tule retriidile!
KAISA MARRAN PILATES STUDIO PILATESE RETRIIT TOIMUB TAAS!
17.-19. OKTOOBRIL 2025 PÜHALI HEA ELU KESKUSES
Hinna sees: 4 treeningut Kaisa Marrani juhendamisel ja hommikused jalutuskäigud harjutustega, samade huvidega seltskond, vestlus-loeng Joseph Pilatesest ja tema loodud treeningmetoodikast ning Pilatesest tänases päevas.
Lisaks ööbimine 2 ööd, 2 õhtusööki, 2 hommikusööki, 1 lõunasöök, vahepalad, alkoholivabad joogid (tee, sidrunivesi, kohv), saun (laupäeva õhtul).
Registreeru Kaisa Marran Pilates Studio Pilatese sügisretriidile
stuudios otse Kaisale või kirjutades pilates@kaisamarran.com.
Majutus kahekohalistes tubades või teise korruse suures toas kõrgel madratsil, üldkasutatavad tualett- ja dušširuumid (väga heas korras).
Kohaletulek ja lahkumine oma transpordiga.
Retriidi hind 460€ allkoruse kaheses toas, 405€ ülemise korruse suures toas.
Tule, kui oled fänn ja soovid põhjalikumalt sügavamale kaevuda. ;-)
Teeme tõhusaid Pilatese treeninguid ja lõõgastume koos!
Teie Kaisa
olla kõver või sirge?
sõidan autoga linnatänaval ja näen paremat kätt veidi lööpas sammuga, sutsu küürus olekuga kiirustavat jalakäijat. kas tal selg valutab, et ta korralikult astuda ei suuda? kas tal põlved pakitsevat, et ta nendele toetuda ja selga sirutada ei jaksa? kas tal on liigselt kohustusi kaelas, et ta ilusal varasel hommikutunnil nii kiiresti, rindkere ette kallutatult kusagile tormama peab, mitmed kotid käes? kas ma arvaksin, et ta oma keha eest piisavalt hoolt kannab? kas ma usuksin ütlejat, kes väidab, et see naine oma vaimu eest hoolitseb ning päeva rahulikult paika suudab sättida? kas ta teeb mõnda vaimu ja keha tasakaalustavat treeningut? kas ehk Pilatese treening võiks teda aidata? kas, kas, kas? kui me kõik ennast sellisel moel kõrvalt näeksime, kas ehk muudaksime end paremuse poole, tasakaalu ja hea enesetunde poole?
defining yourself
I've had great conversations lately with very smart and interesting people (yes, we all are smart and interesting!). Those conversations have awakened some thoughts about mind-body connection. Teaching peoples' bodies and minds for years have given me great moments for discoveries, adding on every day. So I wanna share my latest.
We define ourselves through different qualities and behaviour. We seek for compassion and love on different ways. The patterns life has created in us reflects in our movement. Habits are slowly built in, to change them takes time and patience. But the big rough partition of two types of movement behaviour as I see it is:
1 Defining yourself through happiness, movement, love and development: every new movement is greatly expected, developing experiences are welcome, making noise during exercise is totally ok, the less explanation and more movement the better, breathing is a normal thing, nothing stops you to move, you are not afraid of little pain added to movement nor little injury as it heals afterwards. Are your hugs warm, long and firm?
2 Defining yourself through pain, sorrow, sadness and disappointment: you are more likely afraid to move, you prefer to complain with hope of sympathy while moving, you rather do moves you know than look forward to try new ones, it's hard for you to breath loud and free, you prefer a lot of explanation and time before doing a new move, to go for a workout needs a lot of planning and preparation, you're afraid of injuries as to heal them takes time and arrangements. Are your hugs light, distanced and short?
Both of the types are roughly put together. Same as body types these two are never absolute truth to look for. None of them is wrong or right, good or bad, just different. Once you understand your mind and body better you can reach towards ease, beauty and strength in your own movement, letting go restrictions. Allowing your body move and having mastered control over movement creates future for happy, injury free, painless life.
vabandused, ettekäänded
tõusen hommikul kl 5.45, et jõuda teha voodijoogat, pesta hambad, käia dušši all, seada end korda, riietuda, äratada lapsed, valmistada ja süüa hommikusöök, sõita tööle, kirjutada, teha tööd, suhelda ja juhendada, ennast treenida, käia lõunat söömas, teha veel tööd, helistada lastele ja abikaasale, minna poodi, sõita koju, lastega õppida, koristada köök (mu fantastiline abikaasa teeb reeglina õhtusöögi!), lugeda, teha oma õhtused protseduurid ja minna magama. meil kõigil on kiire, meil kõigil on palju toimetusi, me kõik saame hakkama kui seda soovime. vabanduste otsimine, tegevuste edasilükkamine, ettekäänded ja laiskus väsitavad meid rohkem kui ükski "teen ära" otsus ja selle ellu viimine. väsimus ja tülpimus iseendast sillutab laia teed haiguseni. tee haiguse juurest ära on reeglina kitsas. valik on meie teha.
ma imestan ikka jätkuvalt, kuidas inimesed oma tervise või füüsilise vormi üle kurdavad aga ise midagi ette ei võta. ise ettevõtmine tähendab muidugi esmalt õue värske õhu kätte minekut, piisavat vedeliku tarbimist ja normaalset sööki liialdusteta ühes või teises tarbitavas aines. aga järgmine faas sellest on asja tundva treeneri või õpetaja poole pöördumine, koostöö alustamine ja jätkamine, endasse ja oma õpetajasse uskumine, pidev enese armastamise kaudu eneseusu suurendamine ja vastupidi.
kui palju ma oma viimase 12 Pilatese harrastamise ja 6 Pilatese stuudio pidamise aasta jooksul olen kuulnud, et "Pilates on kallis lõbu, see pole minu jaoks", "Mul ei ole aga!", "Mul pole sellist raha, seda saavad endale ainult rikkad lubada", "Oleks mul nii palju raha!", "Oleks mul piisavalt aega!"? võiks öelda, et pigem sageli kui harva kuulen ma inimesi nii ütlemas. Minagi pole raha ja aja poolest rikas. aga ma olen viimased 12 aastat Pilatest teinud. ja ma tunnen ennast rikkana, sest Pilatese tegemine iseenesest on mulle andnud tunde, et mul on midagi - ma ise. ka mina võtan tunde, reisin selleks, et maailma tipptasemel Pilatese õpetajatel oma keha treenida lasta, teen ise trenni, et oma keha pidevalt vormis hoida, ennast ise igapäevaselt paremini tunnetada, läbi intelligentse treeningu oma meeltele ja vaimule naudingut pakkuda. ma olen pidevalt ja pigem regulaarselt Pilatest teinud ja tean, et vähemalt kaks korda nädalas Joe harjutusi tehes saab mu keha fantastilise enesetunde.
Joseph Pilates ütles: "Teach the body, the mind follows"/"Õpeta keha, meel järgib teda". ma kogen seda igapäevaselt, kuidas nii vaim kui kõik meeled avanevad samm-sammult, ma olen erksam ja rahulikum kui kunagi varem oma elus, ma tunnen end noorena, mul on eesmärgid, ma näen oma tulevikku ka 95 aastasena seda mingilgi moel pelgamata, pigem põnevusega oodates. ma armastan Pilatest, seda treeningsüsteemi, mille lõi Joseph Pilates ja mida tema õpilased nii pühendunult edasi on andnud, et meil kõigil on täna võimalus selle abil iseendale palju head teha. me oleme õnnelikud kui me oleme korras.
seekord polegi vaatamiseks harjutuste pilte jagada. treeningu hetkel keskendun ma treenimisele, et seda täielikult nautida ega pühendu pildistamise organiseerimisele. treeningute vahepeal õpetajatega suheldes on nad alati valmis foto jaoks naeratama. :-) Olen piltidel koos Clare Dumphyga, Jennifer O'Maraga, Brett Howardiga, Peter Fiascaga, Cary Reaganiga, David Freemaniga ja oma uue Pilatese sõbra Saraga. Pildid on tehtud viimasel reisil Floridasse Orlandosse, kus toimus U.S.P.A. esimene sümpoosium ja võtsin ka nende õpetajate individuaaltunde.
mitu mind
Kirjutan oma sisekõne, olles murepunktis, segades minevikku tulevikuga ja olevikuga.
Mulle tundub vahel, et mul on mitu mind. Üks on Pilatese õpetaja, teine on naine oma mehele, kolmas on ema oma lastele, neljas on laps oma vanematele, viies on sõber sõpradele, kuues on stuudio omanik ja on veel mõned, kes korraldavad ja teevad asju, mis mu elus vajavad korraldamist-tegemist. Kui aus olla, siis on mul lemmikminad ja vähem lemmikud minad. Minu lemmikud on need, kellega ma elus rohkem kokku olen puutunud, sest nad on tuttavamad. Need lemmikud seostuvad edasirühkimisega, võitlemisega, võimaluste otsimisega, lahenduste leidmisega, teiste kehade õpetamisega, vilumisega ja küllap veel palju muu positiivsega. Teised on aga keerulisemad käsitseda ja nende minadena olen saamatum, allaandjam, rumalam ja oskamatum, mis mulle ei meeldi. Lapsepõlvest alates näeme elu suures osas läbi teiste silmade. Vanemad, vanavanemad, onud, tädid, viimaste lapsed ja kasvamiskeskkond loovad erinevusi, mille järgi hiljem sõpru otsime. On minu tahe ja on teiste tahe, alati, juba lapsena. Suureks kasvades hakkab teadmiste ja kogemuste kogunemine meile valikuid pakkuma. Nii sünnivad mitu mina, me õpime käituma, instinkte alla suruma, arutlema, kompromisse leidma, neid oskusi nimetame hariduseks ja harituseks. Usun, et mida suurem ja keerulisem on inimese elu jooksul kujunenud energeetiline pagas, seda rohkem kulub tal energiat oma pagasit tasakaalus hoida ja kaasas kanda. Seljakott läheb ühel hetkel raskeks, mütsis on liigselt higi, särgikrae pitsitab ja jalanõud on kulunud... Aeg kott maha visata, mütsi pesta, paljalt päikese käes peesitada ja paljajalu kõndida. Suurem pagas vajab aeglasemat kõnnitempot ja sagedasemaid puhkepause.
Kui ma 2005.aastal Pilatese avastasin ja sellega tegelema hakkasin, hakkas kõik tasapisi muutuma. Ma olen õppinud hingama, keha korrektselt liigse koormuseta kasutama, oma energiaga optimaalselt ümber käima, olen hakanud vähem lobisema ja rohkem asjast rääkima, oma instinkte usaldama. Minu Pilatese õpetaja mina on minu töömina, mis käib minuga kõikjal kaasas, sest mõjutab kogu mu elu. Minu keha ja meel on mõlemad Pilatesega risti-põiki seotud ja tunnen, et teatud punktis saab minust üks mina. Eriti hetkel nagu praegu, mil istun Ameerikas Floridas Orlandos kohvikus akna all ja vaatan õuesoojust ning igatsen juba koju oma laste, mehe, stuudio ja Eesti juurde. Olin siin nädal aega õppimas, muidugi Pilatest, ja sain taas kinnitust, et ühes kehas ühe minaga saab elada küll, kui talle kõigega toime tulemiseks piisavalt aega annan, tarku valikuid teen ja oma valikutega ise rahul olen. Õpetades inimestele Pilatest tean, et järjepidevalt ennast Pilatese abil arendades on võimalik rahulikuma ja õnnelikuma inimesena tunda. Sellepärast meeldibki mulle mu töö, mis mind ennastki terviklikumaks teeb.
my Lolita
She is 81, she shines, she lives, she breathes, she teaches, she is Lolita San Miguel.
I've had teachers and I've had really good teachers, I've even had excellent teachers in my life. Learning music and dance brought personalities to my road. Fitness times were more framed with certain kind of people. Pilates brought back creativity and deeper understanding of life. Interesting people have encircled me all the time. But I have been lacking a mentor for years. While young we take life as it is. The more years we have lived the more selective we become. Some time ago I felt I was ready to meet my mentor. Opening ones senses to possibilities gives the courage to see and receive what is given. That in mind I opened myself to get someone into my life for to go on.
Some wise man said that things you deny most you need most. I'm a living proof of it.
I entered Lolita's Pilates Master Mentor Program with not too high expectations. I do things when I feel ready for and that was another step for me to take cause I was ready. At least that is what I thought. During first session with her I showed the best of me as it could be seen from outside. I got really good marks for the exam. I was kinda happy. Second session I cried a lot, I was sad and mad, I cursed myself of getting back to my long gone dance years. Why should I let someone raise her voice at me and tell me what and how to do?! Why! Are we all stupid?! What to expect from 3rd and 4th session then? How my Final essay would be criticised? I worked hard for 7 month and was back to her to study more.
Lolita's Pilates Master Mentor Program finished in June 19th 2016 in Palm Beach Gardens for me and 6 others in the group. We were tired, happy, celebrating our success after hard work and a lot of emotional breakdowns. We had spent 160 hours of mentoring with our teacher. But I still denied Lolita is my true mentor. We talked with others that Lolita is giving us much more than Pilates, but it might take some time to understand what it actually is. A day off after PMMP and another set with Lolita was to be taken - 3 days of Lolita's Legacy Educator intensive studies. For me these 3 days did the work. 5 students taking the Lolita's Legacy educator's course this time kept developing their minds, bodies and personalities. What an experience. I understand now. It takes one on one relationship to get close to someone. I even got to teach Lolita twice during Legacy intensive as our group had uneven number of students. I got closer to this great lady and saw her being great teacher up close and personal. She is sweet person who got under my skin. Finally. Thank god I understand it now.
I must admit I'm still confused, but I see why. Lolita mentored us to become better persons. Pilates is just a tool. Being a good teacher and a great person takes courage and I'm not sure if I am ready to take that responsibility. Although I've taught people for years, I've even trained teachers, I should take that step now to believe in myself. I mean really believe and be supportive for others. Yes, that's the issue here. Writing this text reflects me my own thoughts and I feel getting ready. That is great feeling. Future seems bright, motivation rushes into me. And it all happens because Lolita told us: "If you don't think of yourself as highly qualified professional, you can never be one. You're a role model to others!" As she is to me.
That all in mind I sit in a train on my way to Miami Airport to go back home after all these hours with my mentor, a wonderful person and a great lady Lolita San Miguel, who told me I'm beautiful mover, talented person and a good teacher. Thank you so much for being my true mentor!
life is right here, in front of you!
follow your Passion, it might take you to your Dream one day.
piirid? mis need on ja kus need on?
piirid on enese limiteerimise mõtted ja need asuvad meie peas.
ma olen viimasel ajal püüdnud vabaneda piiravatest mõtetest, olen seda varemgi palju teinud. iga korraga läheb tunne mõnusamaks. suur osa sellest on Pilatesel, treeningsüsteemil, mis on muutnud mu keha ja meelt, mis veelgi olulisem - minu enda suhtumist oma kehasse. piirid on kaugemale nihkunud, kuigi vanust tuleb juurde, meeled on ergastunud, keha liigub vabamalt, mõtetel pole piire.
soovitan kõgile!
olla või mitte olla?
ma olen valinud olla Pilatese õpetaja. see valik teeb mind päev päevalt rahulikumaks, ensekindlamaks, targemaks, sihiteadlikumaks, mu enda arvates paremaks inimeseks. viimasest kirjutamisest on möödas kolm kuud. tundsin täna et pean kirjutama. lihtsalt, et kirjutada mis toimub.
kui kolm kuud tagasi eelmise postituse kirjutamisel olin just Brüsselisse oma hea õpetaja Kelly McKinnoni juurde (www.corpusstudios.com) õppima minemas, siis eeloleval kolmapäeval saan endale uue õpetaja, järgmise eeskuju ja mentori. minu uue mentori nimi on Lolita San Miguel, tema programmi nimetus on Pilates Master Mentor Program (www.lolitapilates.com). ootan põnevusega, olen elevil, nagu mu lapsed ütlevad - liblikad on kõhus. see koolitus toimub Sveitsis Fribourgis. kuigi Lolita ise elab Floridas ja tegutseb suuremas osas seal, reisib ta õpetamiseks ja Pilatese sõnumi edasi kandmiseks ikka veel ringi. Lolita saab 09.oktoobril 81 aastaseks. ta sai 1967.aastal õpetajasertifikaadi Joseph Pilatese enda käest, on oma elus paralleelselt balletitantsija ja -õpetaja ameti kõrval Pilatese printsiipide järgija olnud ning annab oma teadmisi edasi nüüd veel kõrges easki.
mulle meeldib elav ajalugu, vanemate inimeste kogemustest õppimine, rahvusvaheline kogukond, veenvad eeskujud - seda kõike algav eluperiood mulle pakub. suur tänu kõigile, kes mind sel teel kindlameelselt edasi astumiseks toetavad, minu juhendamisel treenivad ja tulevikus ehk minu stuudiosse ja minuga treenima tulevad. olen siiralt tänulik!
kaunist sügist!
Kaisa
kui hein on kõrge
alatasa küsitakse, mis on Pilates, miks on seda kasulik teha, kellele see sobib. vastus on alumisel pildil.
mäletan, et lapsena ja noorena maatöid tehes olid need mitte rasked vaid kohati keerulised. aga ikka rasked ka. mulle on alati meeldinud kehaline koormus, kuid ka tegevuste õppimine on oluline olnud. paremini hakkamasaamist ja protsessi nautimist on takistanud oskamatus ennast maksimaalselt rakendada. et inimliku laiskuse juures võimalikult vähe energiat kulutada, samas tulemusteni jõuda, tuleb oma kasutusjuhend nö läbi lugeda. Pilates ongi meie keha kasutusjuhend.
kuigi mulle meeldib loomu poolest pigem plahvatada kui vaikselt susiseda, on Pilates mu teises suunas poolele teele aidanud.
aastate jooksul Pilatest tehes on mul lisandunud määramatul hulgal jõudu, painduvust, vastupidavust läbi hingamisoskuse, liikumisökonoomsust ja teadlikkust funktsionaalsest keha toimimisest. nädalatagusest pühapäevasest mitmetunnisest vikatiga läbi rohu sammumisest olid esmaspäeval tunda ootuspärased kehaosad, ville pihkudes pole, kusagilt kangeks ei jäänud. järgmisel päeval peale rasket tööd lihaseid valutada mulle endiselt ei meeldi ja sestap elu lõpuni Pilatest teha kavatsengi. aga vasakukäeliste vikati hankimise teise kehapoole võrdselt koormamiseks võtan edaspidise elu plaani küll.
tõden taas - Pilates ei asenda midagi, see toetab sind kõikides su tegemistes, ka "vikateerimisel". :-) nüüd aga olen mõned päevad Brüsselis süvendamaks teadmisi kehakasutusest, ikka Pilatese abil.
imelist suve algust!
+372 5887 7301
pilates@kaisamarran.com
